Mu sõbratähe  taevas

 kustus täna taas

 üks kaunis armas täht…

Ma tahaks ulguda

 kui armuvalus hunt

 ja vingerdada  nagu madu

Et saada südamest

ja kehast välja

 kibedaimat kaotusvalu

Ma kirjutasin sulle pika kirja

Siis kustutasin selle ära lõpuni

Sest kirjutada sulle sellist kirja

Ei ole mõtet üldse nagunii

Ma tundsin  ennast sinu kõrval

Kui väike  , rumal harimatu plika

Sa arvad ennast oleva nii vana

Et öelda võid mis sobib ja mis kena

Aga mind ei tohi kamandada

ma tahaks sellel hetkel olla tangutera.

Kui keegi hakkab ütlema,

just seda, mis mul on juba teoksil

Mind koolitati väiksest peale

käima sirge seljaga

ja istuma kui krahvipreili

Ei  pane kunagi ma laua peale

oma küünarnukke ega kõhtu

Ei sega jutule ma vahele  ei kisa

Ma räägin selgelt vaikselt,

 ortograafiliselt õigesti

Mu riietus on viimistletult visalt,

et sobiks tänavale,

 teatrisse ja sinna kus on inimesi

Ma kannan  enamasti kaasas

 vahetuseks jalanõusid

ja minu peale ei pea

  kulutama plastmassnõusid

Ma pühin nina riidest rätiga,

kuid mitte  varrukaga ega käega

Ja  olen igatpidi  viisakas ja ontlik

Mul on küll kaasas ala palju asju,

kuid igal asjal uksest lahkudes on oma koht,

et oleks meeles, mis ja kus see oli.

Ka juhtub vahe ununema mõni asi,

kuid see on siis,

 kui keegi  segama ja kamandama kukub,

mu sisse harjunud rutiini.

Ma kirjutasin sulle pika kirja

siis kustutasin selle ära lõpuni

Sest kirjutada sulle sellist kirja

ei ole mõtet üldse nagunii

Sa mõtled ikka,

et olen ennast täis plika,

keda tuleb õpetada,

õpetada, õpetada…
 ja see ajab minu hirmus vihale
ja kui me kunagi veel kohtume
 siis istun sinust hästi kaugele...

Kalmer Lumi le sünnipäevaks

Nii hea on teada, 
et kusagil on keegi ,
kelle hoolde 
sa võid usaldada 
kerge südamega
oma elu
ja selleks oled
nõus sa
varem tõusma,
sest see keegi
sõidab oma bussiga
kodust välja
nii vara ;)
Jätkugu Sul ikka
rahu ja kindlust,
juhtida oma
rahvast
maalt linna
ja linnast maale
ja kuhu iganes
nad tahavad minna
Su mõnusa
puhta ja
hästi juhitud bussiga.
Et Su tervis
oleks hea
ja selge pea,
ka siis
kui mõni
ajada tahab
Sind närvi. :)

Tahan ikka
olla endast parem, 
mis siis,
et mõnelegi 
see ei meeldi.

Tahan ikka
olla enda
mõtete
peremees.

Tahan ikka
hüpata üle
oma varju,
kuigi jalad
ei kanna
ja käed lühikesed.

Kui ma seda
ei teeks,
ei oleks ma
 siis ju 

Marju

Mina kütan täna ilma,

pole väljas miskit külma,

aga tuul on suur ja

niiskus ka

kontidesse justkui poeb.

Uksed lahti,

ahjus tuli,

ise pliidi ees siis koen,

mida tahaks teha õhtuks,

millega võiks täita kõhtu ?!

Teha oleks hästi palju,

aga trepil kisab valjult,

raamat mille kogust tõin,

mis sa passid, loe mind ruttu ;)

Õhtusöögiks miskit viskan,

homseks jätan toimetused

ja siis teki alla poen,

ükski mure siis ei ründa,

kui siis raamatut ma loen...

Tunnen et olen tangutera,
nii pisike ja märkamatu
Kui möödun peeglist 
siis ehmun ära, 
sealt vaatab vastu
midagi sellist 
millega pole mul 
midagi ühist 
minusugusel tanguteral
väikesel ja märkamatul 

Kindad

Ma saan minna välja,

panna midagi selga,

mis see nuumab silma

ja siis sinna juurde

on  mul välja panna

kaunid peened kindad.

Kas  siis on mul tuju

minna välja valges

või siis hoopis minna

pikas mustas kleidis,

rohelisel kleidil

lisada saan kindad

mis on värvis veidi

kahvatumat tooni.

Küll on tore see

Kui sul on äge sõber

Kelle käed loovad

Justkui peenet kulda

Öösel tuli mu juurde
Elisabeth
ja seni kuni ta ei kiskunud
mult ära mu kaisupatja,
ma talusin ta lähedust,
aga kui hakkas

 mu „draakonilapsesse“
suruma küüsi

 ja seda kraapima,

 lõin ta voodist välja ;)

Mõeldes Vaikele

Anna mulle palun andeks 
mu kallis sõber, 
et pole osanud 
Sind hoida,
Anna mulle palun andeks 
mu kaļlis sõber,
et ei osanud hoida
Su kallist mälestust...


Küsis  teine kallis sõber, et keda ma nüüd taga nutan
Vastan talle nii

Ma ei nuta kedagi taga,
olen teinud ammu temaga rahu
ja austan ta valikut,
kui haiget see mulle ka ei teeks...
kuid kahetsen ainult seda,
et märgata ei osanud teda,
kui valus see maailm talle oli.
Ma nutan, sest elavad hinged
ei oska hinnata seda,
mis sõprus, ausus ja siirus,
vaid otsivad igalt poolt häda
ja ärapanemist
ja panevad ise teistele ära

 nii,
et on valus ja masendav ja piinav
nii endal kui kõigil teistel...

 Ja mul on niiiiiiiiiiiiii häbi
iseenda ja teiste pärast
kui rumalad albid ja  tühjad
 on me sõnad ja teod
ja kui küündimatud
 me oleme
 paljudes oma sammudes
Ja kuidas me ei õpi
oma vigadest !!!!!!

Said  kiselda ja kakelda

 ja teada said

et oled iseennast täis.

Sa teada said ,

et sinu sees

ei olegi kedagi teist.

Said sarjata ja nuhelda,

et sind on igal pool nii palju.

Mis teha saad, kuis olla nüüd,

kuis saaksid ennast vähemaks,

et poleks sind nii palju.

Kas käima peaks sa homsest

 mööda seina ääri

või sosistama nüüd sa peaks

nüüd rääkida sul pole õigust,

ega vääri

sa olla üldse olemas?!

Vahel tahaks

kapselduda ära

nii ,

et lukus on värav ja

kardinaid akna eest

 ei tõmbaks ära

ka  mitte sombuseks  päevaks.

Vahel tahaks üldse ära

 sinna,
kus igast su teost ja  sõnast

ei võetaks kinni
 kui  sõjast

kellegi vastu.

Uskusid siiralt,

et oled lõpuks

  jõudnud  randa,

 kus pole

kohta
 kadedusel ja kurjal.

Aga ikka saad

vastu hambaid

ka selle eest,

mida polegi teinud

Mida siis teed,

 kui  see,

 kes on kutsutud ja seatud

sind  hoidma  ja varjama

saab ise ka

sama relvaga
vastu pead,

millega sind
 on juba tambitud.

Kuhu siis lähed

ja keda sa usaldad

inimest sellist vist polegi,

langed siis  põlvili,

et appi paluda

seda kõige kõrgemat…

Vähe vist palusid

sest kergem ei hakanud,

huilgad siis järves,

ja möirgad metsas,

nii et hääl kähe

ja ihu nõder,

roomad tagasi

ootama uusi hoope?!

Ütled, et  ta arvab,

et on  teistest parem,

teistest parem,

 teistest targem.

Tahab  ta jah olla parem,

olla parem ja ka targem,

tahab olla endast parem,

endast parem ja ka targem,

parem olla sellest, kes  ta oli eile,

targem olla sellest , kes ta oli varem.

Ütled, et  ta järsk ja ründav,

solvav pahatahtlik ega sündsalt,

ütle oma ütlemisi.

Ta ei taha olla nagu sina,

ta ei taha olla keegi teine,

tahab olla tema ise,

 olla nagu Jumal ta on loonud,

 ainult veidi parem,

sellest,

 kes ta oli eile…

Naistepäev 2018

Katsin laua,

sest kes mulle ikka katab

Tegin süüa,

sest kes mulle ikka teeb

Ostsin lilli,

sest keegi ju teine ei osta

Ja nii suur  rõõm

 oli  õisi  pihkudesse pista,

silmad säramas, hing avali

 ja meel ülev

ning õitsev.

Sai pilti see söök,

mis ilus sai nii,

et hinge matab,

Sest lihtsalt

 ei raatsinud

 enne süüa,

kui polnud hetke

taband

 enne,

kui toit 

saab otsa

Ja hing laulis

jagades lilli ja pilti

Ja päev veeres

 öösse

ja süda sai rahu...