Paugutamise aegu

Aasta viimasel kuul müüakse ilutulestikku, mõni  ei malda  vanaasta lõppu ära oodata, paugutab iga õhtu linna peal nii, et majad värisevad ja  akna klaasid tärisevad. FB s tekkis poleemika, et mis nad paugutavad, mina hakkasin vastama ja siis tekkisid read

Iga laps on ise moodi , 
nii ka nagu suured, 
mõned vaikselt
ingli moodi
kasvanud on suureks,

mõned aga niiet ilm,
täis on kisa prahti silm,
igal asjal aeg ja koht,
mõnel asjal vale koht,
nii siis püüan aru saada, 
et on mõnel suureks saada
vaja suure pauguga,
naabri seina auguga

kui mure on pool anna ära...

Monday, October 1, 2007

kui mure on pool anna ära

kes siis teise muret tahab
veeretan seda mure palli
ühest väravast teise

tõukan ära värava
taha
plaksutan käsi

sain nüüd lahti

mõtlesin kes mu muret tahtis
läks vist ära teisele poole lahte
istun maha

vaatan selja taha
jälle istub ta mu kukil

kui on mure

pool anna ära

kellele annan

kallile ei saa

kukub ta kaelast siis alla taas

veel suurema ja raskemana

kui enne oli

lähen välja

endast välja

toast välja

mure eest ära

välja

jooksuga üle välja

poen hulka

inimeste hulka

puude hulka

põõsaste hulka

siis ehk ei leia mure mind üles

kui hoian midagi süles

näputööd naistetööd meestetööd

mingit ööd

otsin ükskõik mis tööd

et mure ei leiaks mind üles

kui on mure 

pool anna ära

kellele anda ja kuhu

vana varese suhu?

las ta siis viib mu mure ära

lukku murest eest panna värav

on vaja ruttu jõuda

et ta ei jõuaks sõuda

minu õue

mu kallite põue

kui mure on
pool anna ära
kellele?

Kusagil kagus,

 metsade taga

on üks pisike kollane maja.

Sel elab üks

 üks memm,

kes kunagi ei praga,

 ta tatsab ringi

 oma mummulise köögis,

  on mummulised söögid

  ta söögitoas

mummulistes kaussides.

Seal mummulised pelmeenid,

 mummulises potis,

mummulistes tassides

 mõnus muhe tee.

Ta maiustusi jagab

oma  mummulisest põllest

ja mummulisi kooke

 ta pühapäeval teeb.

Hommikuti vara ,

see memm ei maga

Ta lendab ringi

 mööda maja.

Ta hele naer

 aga igal pool kajab

Oma mummulises köögis

keedab kohvi ,

kütab pliiti

 ja ta imelised söögid

on nõud täis triiki

 kui lapsed ärkavad.

Ja kui laste tuju on paha

 ja lapsed putru ei taha,

siis mummulises köögis

valmivad mummulised söögid

mis mummulises söögitoas

 lastel mokkamööda on.

Kui lapsed kord suured

 ja neid suured tuuled

 on viinud laia ilma

on meenutada mõnus,

et kusagil kagus,

oli  metsade taga

 väike kollane maja.

Sel elas üks memm,

 kes kunagi ei pragand

ja  tatsas ringi

 oma mummulises söögitoas

 ja mummulises köögis,

ta tegi aina süüa ja pätserdas savi

ta hääl oli hele ega polnud  vali…

Sügisnukrus?!

Ma ei tea, mis kurvaks mind teeb,

kas see, et igatsus haiget teeb,

või see, et sügis surub end õuele?!

Ma ei tea, mis kurvaks mind teeb,

 aga miski on, mis seda teeb,

et rõõmuga pole väga ühist teed.

Täitsa jõuga end sunnin tegema rõõmsaid asju,

küpsetan mõnusaid roogi

 ja vaatan telest rõõmustavaid asju,

sest ma ihkan rõõmu

ja kui miski mind nii kurvaks teeb,

püüan suruda kurbust välja oma teelt.

Igal

ühel on  oma tunded

 mõtted ja mured,

hingeigatsused ,

 kui virvatuled.

Kellelgi pole pistmist,

 teiste kannatuste

 ega tunnetega.

Hingesugulane   on

kui väljamõeldis

nagu romaanitegelane,

 justkui taas  lihtsalt

mingi ebamaine unelm

Keegi ei tunne teise valu,

ega näe teise hinge,

Kas sa pahandad või palud,

ei puuduta see kellegi hinge.

Igal ühel on endal

väga isiklikud asjad,

millega ei ole kellelgi teisel

 asja.

*

Otsatu kurbus on

 kui klimp kurgus

Piinav igatsus

pigistab hinge

Süda valutab

ja vaevab

mitte kuidagi

ei näe väljapääsu

Väike kollane maja

Meil külas oli üks naine

Tal oli pisike kollane maja

Ta elas seal oma vanamehega

Tal oli mitu last

Aga nad ei käinud tal väga külas

Küla rääkis et see naine

 on nii  ebameeldiv inimene,  

et isegi   ta oma lapsed

teda ei armasta ja koju ema juurde

  kunagi ei tule.

On   minulgi väike kollane maja,

 väikeses linnas  ja lapsed koju ei tule.

Olen   minagi vastik vanamoor,

kelle juurde keegi tulla ei taha?!

Tee on

 koguaeg püsti ees,

 kuhugi pole nagu pääsu,

kui paistab kusagilt lootuskiir,

 siis see kustutakse kohe ;(

kõrvad on kurdid mu ümber

kuuldakse vaid sõnu

mida tahetakse kuulda

makaronid ripuvad

 kõigil kõrvadel

ja  ma ei jaksa neid

 sealt enam korjata

mida rohkem ma korjan,

 seda rohkem sinna

 neid rippuma kukub

lootusetus on haaranud

mind oma  võrku

rabelen mis ma rabelen

ikka on uus võrk

 mind taas püüdmas

kui nagu tundub,

et nüüd hakkab

kõik loksuma paika,

ikka leiab keegi

et peab  jala ette

mulle panema

sõbrad on kaugel

 või jumala juures

lapsed on kaugel 

ja neil  oma tee

nii ma siis  upun siin sügises

üksi oma pisaratesse

...

Ilm pisaraid aina valab ja valab

 ja mina neis pisarais üksi halan

õunalõhnalises rõskuses

uhan  oma enda silmavett

 sügisöhe

hing valutab varrukais

õmblen neid aina pikemaks

et nad mu käsi ei valutaks

varrukais

tohutu igatsus matab ja poob

püüan rõõmsamaks mõelda

 päevi ja tunde ja  nädalaid kuid

põletada valu ära kui ahjus puid

ahastus  aga mu ümber

 kui kangast koob

millega katab mind

millega matab mind

oma raskuse alla

oh aegu

Mul kaks vähilist kodus kivi all, neil kummalgi on oma kivi Ma kappan kahe kivi vahel , ei lase kuidagi nad enda ligi. On vahel hetki, kui paistab päike, siis roomavad nad peidust välja, et miskit jagada või olla lihtsalt koos Siis olen peitu pugend hoopis mina. Nii harukordne, väike On võimalus, kui saad siis näha mis on peidus Seal kindla kõva koore all On aegu rõõmsamaid ja vahel väga kurbi Neid helgeid hetki on nad varmad jagama, kuid aga mitte teisi. Siis istuvad nad oma kivi all Ja mina moorin omas mahlas

?

Kui su hingekarjasel

 pole aega su hinge jaoks?

Kuidas elab su hing,

 kui ta karjasel

on tähtsamaid asju,

kui su hing?

Kui hingekarjasel pole aega

su hinge jaoks ?

Ta `i  tunne huvi,

mis teeb su hing

 enne kohtukullile minekut?

Kuidas elab su hing,

 kui ta karjasel

 on kiiremaid asju,

kui su hingekeses saatus?!

Kas ongi käes

see aeg,

et lapsed läinud

 oma teed,

 sõbrad käinud

 teisi radu

 ja sa istud üksi

 oma toas

ja igatsed!?

Nii tihti kurvastan

ma   tänaval,

 kui emmed oma lapsi

kurjustavad,

et need palju räägivad .

Tahaks hõigata,

et   tuleb aeg,

 kui nad enam ei tule

su juurde

ja keegi ei räägi enam

sinuga.

Siis ongi käes

see aeg,

kus kiik õuel

 kiigub üksi

 tuules ..

Ja sina oma toas

 üksi…

Ma

 söödan ära end ja oma mehe
 ja siis ujutama ennast lähen, 
kõik mured uputan siis vette, 
ei muretse siis taha ega ette tongue emoticon

Te võite mõelda,

 et olen ihnur

 ja tahan te kulul  pidutseda

 või tahan te piskust  endale miskit.

Ma lihtsalt väga soovin

 teid kord aastas näha

ja selleks on sünnipäev see miski ,

mis kokku teid  kutsuda võiks.

Mul  pole  nii palju tervist ei raha,

et teile kõigile katta üks uhke laud.

Kuigi ma seda vägagi tahaks

kui taskutes enamasti on mul põud.

Te  võite mõelda, et olen ihnur,

kuid seegi on priiskamine

 et kodust välja tulen

ja teie ees olen.

Ma  oma sõbsi vanast kleidist

 tegin

te ees olemiseks uue ürbi,

ta enda keha järgi ümber tegin,

et parem näha välja veidi.

Te  ei pea siis tulema,

 kui te ei taha,

mind näha ja ihnuriks peate.

Te  ei pea võtma midagi

 kaasa,  kui teil pole,

vett kraanis on ikka

millest saab kohvi või teed

ja suhkrut mul kodus on ikka

natuke veel.

Mida sa teed ,

kui sa ei maga,

kui valgus vaatab õue

 su akna taga

Kui linn on veel unes

 ja kõigil on põues

 sügav  unenäo raskus?!

Kas pesed sa pesu

 veel enne koitu

või valmistad hoopis

sa pliidil toitu,

 kui korstnast sul

valgub valget suitsu

mis pimedas voogab

 kui madu.

Mida sa teed ,

kui sa ei maga,

kui valgus vaatab õue

 su akna taga

Kui linn on veel unes

 ja kõigil on põues

 sügav  unenäo raskus?!

Kas pesed sa pesu

 veel enne koitu

või valmistad hoopis

sa pliidil toitu,

 kui korstnast sul

valgub valget suitsu

mis pimedas voogab

 kui madu.

Üks tubli naine

pani  FB s tarka ja vastuseks ta targutusele tulid read

Igal heal on ka vead

ja vigadega mehel head

küljed

ükski hea pole ilma halvata

ja halb ilma heata

See mis välja paistab,

ei olegi see ,

mis tegelikult on

ja see mis tegelikult on

polegi see,

mis välja paistab

ja kõik on just nii

nagu välja paistab

ja just nii nagu ta pole-

Suhteasjad on keerulised,

kui sulle tundub

et kõik on hästi,

siis tegelikult

pole midagi hästi

ja kui sulle tundub,

et kõik on halvasti,

siis hoopiski

ongi kõik hästi

Suhteasjad on siiruviirulised,

pealt kullakarvalised,

seest aga rohelised,

pruunid, punased või mustad

või hoopist vastupidi.

Teisi on hea sarjata,

mustatata ja varjata,

tegelikku

Hea kiita ennast

ja sarjata teisi

ole nagu oled

ja kui poleks teisi

siis ei

saakski sa aru

kui on hea või on halb :)

Palmipuudepühal

Ma ammu enam ei jaksa

 Tatsata

 pajutibusid korjama,

 aga  teist aastat

 keegi haldjas hea

pajukasse püüdmas käib minu eest

 ja toob minulegi näppu napsata,

kui tulen palmipuudepühal kirikust

  hing helge ja käes oksake

  pajutibudega.

Ei   raatsinud neid tibusid

kuhugi loopida ega panna ära

terve aasta nad ehtisid mu akent,

kuni uus oks vana välja vahetas...

Luuletus aastast 1976

Sellest, mis teeb  vahel  hinges valu

Sellest sulg tahab laulda

Ei ma kergendust kelleltki palu

Hetke pilvedes tahaks sõuda

Kui hing tulvil on rõhutud tuska,

 kui meel rahutuid teid mööda käib,

siis  liigutan pegasuse ust ma

, tean hiljem ilm roosilisena näib.

04.10.2013

Öösel jäi  me majas seisma aeg

Kellad näitavad ainult nulle

Heitunult kelli  muudkui kaen

Kust aega ei paista aga mulle

Ööst sai hommik, hommikust päev

Päevast sügav õhtu ja varsti öö

Kellade pealt ikka vaid nullikesi näen

Tahaks kelladele  teha üks böö

elektrist Me nii hirmsasti sõltume

Et kui mingi sutsakas on

 kohe seisab aeg

Teeme kõiki asju elektrist

 ja elektriga

Ja kui miskit juhtub

 oleme elektrita

 kui peata kanad

19.10.2013

igatahes üks eit

seljas pikk must kleit

on umbes pool üheksa

bussijaamas,

peet ühes ka :)

mis veel , tal on prillid ja juuksed pikad,

ning hääl nagu noorel plikal :)

aga nüüd võtab koti ja kargu ja hakkab astuma :)

Ma istse täämba

 kerko man kud ullike

Es  pala tuld, es lüüda kellä

Penk oll  jahhe nigu jää

Tuul vidäs juusit näkku suvve

Ma trullse innast massinaga ärä puuti

Jäi kerko pümmes, vakka kellä

Tõi kodo süvva juvva hääd ja parembat

Nüid kae naid tutsakit kud väsünd ront

i jäksa  süvvä ega juvva hääd i parembat

Om nätal  kerkota kud paljass jürat kont

Elektrik täna hommikul

 minul külas käis,

rääkis mulle juttu,

ütles mulle sina,

 ise vaatas aga

 üle minu õla

köögi lakke potte –panne.

Mukil  ütles: „ Kuule sõber!“,

kassil tegi pai,

mina aga voolumõõtja

majal uue  sain.

üks suvine luulutus aastast 2012

Ma katsin aeda laua, tee laua.
Panin lauale lina
 ja toolidele katted,
 panin lauale kannu ja tassid.
 Ja kes naudib seda?
See on mu mustavalge kirju kass,
ta istub keset laualina
 ja kõrval on tal tass.
Saba ümber kannu
 vahib aplalt linde.
 Ma pole ise läinud
 sinna istuma ,
 sest õues veel jahe
 ja kaaslastki pole.
 Nii seisavadki,
mitu nädalat need tassid
 ja naudivadki kena kaetud lauda,
minu karvapallid kassid;)