PAHA

Kui ma küsin, olen paha,
kui ei ei küsi, olen paha,
 kui ma teen, siis olen paha,
kui ei tee , siis olen paha.
Kui ma miskit teha tahan,
siis ma ikka olen paha.
Kui ma polegi nii paha,
räägitakse siis mind pahaks.
Mõne  hulgas on mul paha,
seda jama ma ei taha..
et ei iial tea ma
mida  tegema pean ma.
Olen rõõmus, siis öeldakse,
 mis ma irvitan,
olen tõsine, siis öeldakse,
et mis ma mossitan.
Polda rahul minu näoga,
ega ühegi mu teoga.
Siukest vingu täis on toad,
nagu hapuks läinud oad...
Oleks justkui lõhkelaengul,
häid ja paremaid on aegu,
aga  mõni päev on tunne,
oleks parem kui ei tunneks..
Enam lihtsalt ma ei taha,
olla ometi nii paha.

Ta

 kõrval on mõnus,

 ta käed loovad kulda,

 kasvõi maarammust,

  ta poole saab vaadata üles,

 ja tunda end väikse

kuid  kaitstuna

ta olemine on muhe ,

ja kui on mure

ta selgitab selle

ja välja tuleb

plaanidega,

 mis endal pähe ei tule

Kuid ta sõnad  on vahel, 

nii kuradi valusad

ja mõtted võimatud taluda,

kuid kui ta nurrub mu kõrval,

ja unustan nõnda,

 hetk tagasi ta

 vaimu mul valutama pani.

Me koos käinud

 palju teid,

mõned neist

 käänulised ja kõverad,

 üles ja alla mäest

 meid viinud need

teed.

Me  pea uppunud olnud

 ja taas välja tulnud

ja ikka kõike  koos

 ja käsi käes,

rühkinud.

Ta istub mu kõrval

Ja nohiseb õrnalt

Ja ma tean

 et temata

 sammuda sammugi

 ei taha ma.

Mu krundi piiril

kibuvits loob õisi

 ja lõhnab hinge matvalt kangelt,

 siis tean ma alati,

 et läheneb mu sõbra sündimise päev ;)

Toon oksakese tuppa

 ja katan laua kenasti,

 sest sõbra sünnipäeva

 pidada ma temaga

nii väga ei saa,

 sest vahemaa on pikk,

 kuid see on imelik,

 kui õitseb kibuvits,

 ma tunnen minu armas sõber

 on jälle mulle hästi lähedal,

 just südames

ja lapsepõlve mälestustes,

 kus ronisime puude otsas,

 värvisime alussärke

 ja praadisime muru kuuma panniga :)

Palju õnne armas sõber,

ootan külla,

 kõik pannid juba reas

 mu muru peal :P

Sa murdsid täna

 mu südame,

murdsid teda

 pikalt ja pidevalt,

valetades ja vassides,

keerutades ja hämades,

sa tegelesid

sellega juba ammu

Aga täna käis
 viimane raks...

Ja parandada seda

 ma ei tea,
kas enam saab

Ja kas sa tahadki

Sa murdsid
 täna lõpuks

mu südame, 

tegid haiget

 mu hingelinnule,

murdsid ta kaunid tiivad

 ja riputasid ta pulgale,

kus ees juba väetid

 ja armetud,

hingetud mõistuseta

 loomad.

Ma ei taha rippuda seal

pulgal...

Kuigi ennast ei taha

 ma pidada
 teisteks paremaks

Aga mu hingelind

sai haiget

ja  süda purunes

kildudeks.
Ja tundub,
et sul ongi ükskõik,
 mis minu südamega on

Pilt pärit siit

http://suleke.blogspot.com.ee/2008/06/katkise-tiivaga-ingel.html

Elan linnas,

 kus peaaegu,

 et igaüks

sunnib katkestama

 ära oma naba,

 et ta aed

 näeks välja

 naabrist parem.

Minu uhkus aga on

 nii suur,

 et ma ei talu

kummarduda

allapoole oma naba.

Mulle tegelikult

 meeldib väga

rohelus ja lilleilu

ja olen lasknud

ennast lasta meelitada

rohenäppude liigasse.

Kasvuhoone taimed

riputan ma

 lillekastidega  maja

seintele.

Aga lillepeenar on ju maas,

kuhu minu näpud

 ulatada kuidagi ei taha.

Lasin sõbral

 ennast ahvatleda

 lillesibulaid talt omama,

 olin toonud

oma koju

uue elu

nende idudega

 juba sügisel.

Nii ma olen ukerdanud,

 lillepeenras

juba sügisest,

 kord käpuli,

 kord külili

 kord istuli..

Olen talund pilke

häid ja pahatahtlikke,

möödakäijailt,

 möödaveerejailt.

Olen kannatanud

 kommentaare mürgiseid…

Mõned õied

 juba tänavad

mind nende  ponnistuste eest,

 mõned idud

 rohetavad peenras

mõnusalt

Vahel öösel mure pureb

Väiksed lapsed,

väiksed mured,

suured lapsed

suured mured,

lastel lapsed

jälle mured

ja kui mure ikka pureb,

uni läinud süütad tuled,

töösse uputada mured

proovid keset pimedust...


Sulev Kuuskmäe ... proovid keset pimedust
mõne baari välisust !
Ainult mured , kus on lust
tahaks leida maandust !

Ei ma proovi miskit ust,

saan ma maandust

 sellest just,

kui on õhtul kadund jaks,

toimetusi tegemaks,

küll siis rõõmu

 oi sa raks,

kui mure pureb

 keset ööd

  jätkad rõõmsalt

õhtust tööd

ja kui pärast töökat ööd,

 ükskord avad silmad,

mõnusalt siis silmad,

 et öösel käinud külas

 töökad haldjad:

 kohv on kannus

, laud on kaetud.

Tänuga  võid päeva minna,

et said päeva ,

et said öö,

ja pures mure

 ära töö

Nii hea ja julge,

 on minna üle muru,

nii hea ja mõnus

 pole hirmu

et varbavahelt

vaataks vastu

mukikaki,

kui lähen

üle muru.

Ma olen hoidnud

seda muru,

et koer ei saaks

 seal käia,

teha oma asju,

 et saaksin lipata ,

ma paljajalu,

 murule ja teha ise

 oma asju,

riputada pesu,

seda korjata

või lihtsalt

 ringi tatsata

ja tunda,

 varvaste all

 muru…