Hommikuti tihti torin,
ülestulemise jorin-
riided kitsad,
ei saa lihtsalt,
pükse jalga,
särke selga.
Püksid valed,
särgid kitsad,
meel on hale,
märg on pale,
kurbusest ja halast.
Jorin torin tõuseb taeva,
oh seda kasvamise vaeva!
Tormi hommikud on
need,
vaev nii suur, et silmas veed.
Kui särgid selga
meelitatud
ja püksid jalga
keelitatud,
läeb uksest välja rõõmus laps,
ja astub õuel krips ja kraps.
Kui laps lasteaia poole teel,
siis särab silm ja rõõmus meel,
ei ole meeleski see jorin- torin,
mis hommikul veel
alles oli.
See meie hommikune
rituaal
ja ilma selleta vist
küll ei saa :)
