Katsin laua,
sest kes mulle ikka katab
Tegin süüa,
sest kes mulle ikka teeb
Ostsin lilli,
sest keegi ju teine ei osta
Ja nii suur rõõm
oli õisi pihkudesse pista,
silmad säramas, hing avali
ja meel ülev
ning õitsev.
Sai pilti see söök,
mis ilus sai nii,
et hinge matab,
Sest lihtsalt
ei raatsinud
enne süüa,
kui polnud hetke
taband
enne,
kui toit
saab otsa
Ja hing laulis
jagades lilli ja pilti
Ja päev veeres
öösse
ja süda sai rahu...
