Kes olen mina,

et öelda,

 kus magab mu ema

kes olen mina,

et öelda, 

et las kolib mu ema

kohta, kus on tal ebamugav.

Ma olen emal

ta armastav laps

 ja ema

omakorda

 oma lapsel.

Koos mõtleme välja,

kuidas tulla välja

asjadest,

 mis tekitavad tõkkeid,

et mu ema,

saaks rõõmsalt olla

mul ja mu õdede vendade ema

ja vanaema

meie kõikide lastel...

 Lippan paljajalgselt

läbi mõnusa niiske

lehevaiba,

et avada sõbrale värav,

ta küsib ,

 et kas olen hull,

jah olen

 hullult õnnelik

lehed varvaste vahel

nii lahe on tunda

neid talla all

Lippan kiiresti tagasi

soojasse tuppa

ja nuuman silma

lehtede kirkusega

vahtides

neid aknast

veel viivu,

enne kui valgus

valgub järve taha,

sest päike on juba loojund..

 

Ma mõnikord ei taha

mittemiskit teha,

siis jorutan maha

nii koidu kui ka eha,

siis lihtsalt istun toas,

vahin siniseid ekraane,

siis annan endal loa

lihtsalt molutada

Punamütsikene

 

On kuri-kurb ta ilme

ja kurdab kõik nii halb,

et valitsus teeb kurja

ja valed valikud...

Ma küsin

 kas tal valus

on füüsiliselt kusagilt,

siis manab jälle ilme,

et tõesti 

kuskilt valutab.

Tal valutavat ajud

et valitsus teeb rumalusi,

siis paneb pähe kübara,

mis punasest 

on punasem,

kaastundlikult

 ma teda vaatan,

ta kelmikalt siis naeratab

ja läheb rõõmsalt tööle...

 

Öös on asju,

mis panevad ihu ja hinge põlema,

 öös on asju,

mis sunnivad ikka ja jälle põdema.

Siis tõused  ja toimetad,

 otsid kohta, kus oleks õhku

 ja vabadust ja

asju…

 

Vahel väga vajan hoidjat
mitte, et mind hoidma peaks
käe all ja käe peal
hingeke see vajab hoidjat
aga kes see seda üldse teaks
on siis keegi ilma peal
kes see tahaks,
minu hinge hoida..

Seda raske ära anda,
seda raske kaasas kanda.
Turgutan ma tihti teda,
hingan sisse, hingan välja,
kuulan muusikat ja lähen välja
kitsast ringist, kitsast toast...

Ikka hingeke nii raske
laske välja, mind nüüd laske,
rusutusest, kitsikusest,
kurjusest ja pitsitusest...

Mõni ütleb ära lase,
ligi endal kurje mõtteid
mõni ütleb ära räägi,
hääl on kole, jutt on kole...

Hingekene ütleb ikka
kui on kole, siis on kole.
ära ütle, mõtlen välja,
asju mida üldse pole...

Vahel väga vajan hoidjat
mitte, et mind hoidma peaks
käe all ja käe peal
hingeke see vajab hoidjat
aga kes see seda üldse teaks
on siis keegi ilma peal
kes see tahaks,
minu hinge hoida..