metsade taga
on üks pisike kollane maja.
Sel elab üks
üks memm,
kes kunagi ei praga,
ta tatsab ringi
oma mummulise köögis,
on mummulised söögid
ta söögitoas
mummulistes kaussides.
Seal mummulised pelmeenid,
mummulises potis,
mummulistes tassides
mõnus muhe tee.
Ta maiustusi jagab
oma mummulisest
põllest
ja mummulisi kooke
ta pühapäeval teeb.
Hommikuti vara ,
see memm ei maga
Ta lendab ringi
mööda maja.
Ta hele naer
aga igal pool kajab
Oma mummulises köögis
keedab kohvi ,
kütab pliiti
ja ta imelised söögid
on nõud täis triiki
kui lapsed ärkavad.
Ja kui laste tuju on paha
ja lapsed putru ei
taha,
siis mummulises köögis
valmivad mummulised söögid
mis mummulises söögitoas
lastel mokkamööda on.
Kui lapsed kord suured
ja neid suured tuuled
on viinud laia ilma
on meenutada mõnus,
et kusagil kagus,
oli metsade taga
väike kollane maja.
Sel elas üks memm,
kes kunagi ei pragand
ja tatsas ringi
oma mummulises
söögitoas
ja mummulises köögis,
ta tegi aina süüa ja pätserdas savi
ta hääl oli hele ega polnud
vali…
