Tuesday, October 27, 2015

Kusagil kagus,


 metsade taga
on üks pisike kollane maja.
Sel elab üks
 üks memm,
kes kunagi ei praga,
 ta tatsab ringi
 oma mummulise köögis,
  on mummulised söögid
  ta söögitoas
mummulistes kaussides.
Seal mummulised pelmeenid,
 mummulises potis,
mummulistes tassides
 mõnus muhe tee.
Ta maiustusi jagab
oma  mummulisest põllest
ja mummulisi kooke
 ta pühapäeval teeb.
Hommikuti vara ,
see memm ei maga
Ta lendab ringi
 mööda maja.
Ta hele naer
 aga igal pool kajab
Oma mummulises köögis
keedab kohvi ,
kütab pliiti
 ja ta imelised söögid
on nõud täis triiki
 kui lapsed ärkavad.
Ja kui laste tuju on paha
 ja lapsed putru ei taha,
siis mummulises köögis
valmivad mummulised söögid
mis mummulises söögitoas
 lastel mokkamööda on.
Kui lapsed kord suured
 ja neid suured tuuled
 on viinud laia ilma
on meenutada mõnus,
et kusagil kagus,
oli  metsade taga
 väike kollane maja.
Sel elas üks memm,
 kes kunagi ei pragand
ja  tatsas ringi
 oma mummulises söögitoas
 ja mummulises köögis,
ta tegi aina süüa ja pätserdas savi

ta hääl oli hele ega polnud  vali…




No comments:

Post a Comment