Mu krundi piiril

kibuvits loob õisi

 ja lõhnab hinge matvalt kangelt,

 siis tean ma alati,

 et läheneb mu sõbra sündimise päev ;)

Toon oksakese tuppa

 ja katan laua kenasti,

 sest sõbra sünnipäeva

 pidada ma temaga

nii väga ei saa,

 sest vahemaa on pikk,

 kuid see on imelik,

 kui õitseb kibuvits,

 ma tunnen minu armas sõber

 on jälle mulle hästi lähedal,

 just südames

ja lapsepõlve mälestustes,

 kus ronisime puude otsas,

 värvisime alussärke

 ja praadisime muru kuuma panniga :)

Palju õnne armas sõber,

ootan külla,

 kõik pannid juba reas

 mu muru peal :P

Sa murdsid täna

 mu südame,

murdsid teda

 pikalt ja pidevalt,

valetades ja vassides,

keerutades ja hämades,

sa tegelesid

sellega juba ammu

Aga täna käis
 viimane raks...

Ja parandada seda

 ma ei tea,
kas enam saab

Ja kas sa tahadki

Sa murdsid
 täna lõpuks

mu südame, 

tegid haiget

 mu hingelinnule,

murdsid ta kaunid tiivad

 ja riputasid ta pulgale,

kus ees juba väetid

 ja armetud,

hingetud mõistuseta

 loomad.

Ma ei taha rippuda seal

pulgal...

Kuigi ennast ei taha

 ma pidada
 teisteks paremaks

Aga mu hingelind

sai haiget

ja  süda purunes

kildudeks.
Ja tundub,
et sul ongi ükskõik,
 mis minu südamega on

Pilt pärit siit

http://suleke.blogspot.com.ee/2008/06/katkise-tiivaga-ingel.html

Elan linnas,

 kus peaaegu,

 et igaüks

sunnib katkestama

 ära oma naba,

 et ta aed

 näeks välja

 naabrist parem.

Minu uhkus aga on

 nii suur,

 et ma ei talu

kummarduda

allapoole oma naba.

Mulle tegelikult

 meeldib väga

rohelus ja lilleilu

ja olen lasknud

ennast lasta meelitada

rohenäppude liigasse.

Kasvuhoone taimed

riputan ma

 lillekastidega  maja

seintele.

Aga lillepeenar on ju maas,

kuhu minu näpud

 ulatada kuidagi ei taha.

Lasin sõbral

 ennast ahvatleda

 lillesibulaid talt omama,

 olin toonud

oma koju

uue elu

nende idudega

 juba sügisel.

Nii ma olen ukerdanud,

 lillepeenras

juba sügisest,

 kord käpuli,

 kord külili

 kord istuli..

Olen talund pilke

häid ja pahatahtlikke,

möödakäijailt,

 möödaveerejailt.

Olen kannatanud

 kommentaare mürgiseid…

Mõned õied

 juba tänavad

mind nende  ponnistuste eest,

 mõned idud

 rohetavad peenras

mõnusalt

Vahel öösel mure pureb

Väiksed lapsed,

väiksed mured,

suured lapsed

suured mured,

lastel lapsed

jälle mured

ja kui mure ikka pureb,

uni läinud süütad tuled,

töösse uputada mured

proovid keset pimedust...


Sulev Kuuskmäe ... proovid keset pimedust
mõne baari välisust !
Ainult mured , kus on lust
tahaks leida maandust !

Ei ma proovi miskit ust,

saan ma maandust

 sellest just,

kui on õhtul kadund jaks,

toimetusi tegemaks,

küll siis rõõmu

 oi sa raks,

kui mure pureb

 keset ööd

  jätkad rõõmsalt

õhtust tööd

ja kui pärast töökat ööd,

 ükskord avad silmad,

mõnusalt siis silmad,

 et öösel käinud külas

 töökad haldjad:

 kohv on kannus

, laud on kaetud.

Tänuga  võid päeva minna,

et said päeva ,

et said öö,

ja pures mure

 ära töö

Nii hea ja julge,

 on minna üle muru,

nii hea ja mõnus

 pole hirmu

et varbavahelt

vaataks vastu

mukikaki,

kui lähen

üle muru.

Ma olen hoidnud

seda muru,

et koer ei saaks

 seal käia,

teha oma asju,

 et saaksin lipata ,

ma paljajalu,

 murule ja teha ise

 oma asju,

riputada pesu,

seda korjata

või lihtsalt

 ringi tatsata

ja tunda,

 varvaste all

 muru…

Paugutamise aegu

Aasta viimasel kuul müüakse ilutulestikku, mõni  ei malda  vanaasta lõppu ära oodata, paugutab iga õhtu linna peal nii, et majad värisevad ja  akna klaasid tärisevad. FB s tekkis poleemika, et mis nad paugutavad, mina hakkasin vastama ja siis tekkisid read

Iga laps on ise moodi , 
nii ka nagu suured, 
mõned vaikselt
ingli moodi
kasvanud on suureks,

mõned aga niiet ilm,
täis on kisa prahti silm,
igal asjal aeg ja koht,
mõnel asjal vale koht,
nii siis püüan aru saada, 
et on mõnel suureks saada
vaja suure pauguga,
naabri seina auguga

kui mure on pool anna ära...

Monday, October 1, 2007

kui mure on pool anna ära

kes siis teise muret tahab
veeretan seda mure palli
ühest väravast teise

tõukan ära värava
taha
plaksutan käsi

sain nüüd lahti

mõtlesin kes mu muret tahtis
läks vist ära teisele poole lahte
istun maha

vaatan selja taha
jälle istub ta mu kukil

kui on mure

pool anna ära

kellele annan

kallile ei saa

kukub ta kaelast siis alla taas

veel suurema ja raskemana

kui enne oli

lähen välja

endast välja

toast välja

mure eest ära

välja

jooksuga üle välja

poen hulka

inimeste hulka

puude hulka

põõsaste hulka

siis ehk ei leia mure mind üles

kui hoian midagi süles

näputööd naistetööd meestetööd

mingit ööd

otsin ükskõik mis tööd

et mure ei leiaks mind üles

kui on mure 

pool anna ära

kellele anda ja kuhu

vana varese suhu?

las ta siis viib mu mure ära

lukku murest eest panna värav

on vaja ruttu jõuda

et ta ei jõuaks sõuda

minu õue

mu kallite põue

kui mure on
pool anna ära
kellele?