Monday, April 3, 2017

Sa seisid seal


 õhtu valguses,
kui punetav 
päikese kuma.
Sa  seisid
seal selleks,
et ma leiaks
sind sealt…
Sa  isegi
 ei teadnud,
 et seisad
seal selleks,
et mina,
habras ja õrn
noor ja arg
sind leiaks…
Ja siis me läksime
koos
käsi käes,
kõrvuti
või üks ees
 ja teine  esimese järel
ja vastupidi,
läbi tulekuma,
läbi jäise järve,
läbi põletava valu,
ikka üks ees,
teine järel
või käsikäes,
või teineteise kõrval.
Sa seisid seal
 õhtu valguses,
kui punetav
päikese kuma...
Oled ammu
vana ja hall
veidi küürus
ja liipav,
kuid mu
silmade taga mälupildis
seisad sa ikka
sellel välul
 õhtu valguses
kui punetav
päikse kuma,
õhetav,
noor
ja

unistav....

No comments:

Post a Comment