Me oleme oma vanemate lapsed
kas me seda tahame või ei taha
aga seda on ka meie lapsed
kui väga teistmoodi ka me ei taha

sa võid hüpata üle oma varju
roomata mööda nurki
väänelda kuis tahad
lüüa neljaks kasvõi pulki
aga muuta seda kuidagi ei saa
et mitte olla oma vanemate lapsed

mustrist on välja ronida nii raske
muster on nagu võrk, mis on tihe
sa võid röökida, et mind välja laske
sa võid teeselda, et sa pole see
kes sa oled
ja nii võimatu on iga muutus, nihe

vana muster kordub ja kordub
ja meid endast välja ei lase
sest me oleme ikka
oma vanemate lapsed

me teeme vigu samu
me astume samadesse pangedesse
me usume et asju vanu
saab külmutada hangedesse

ja ikka tuleb kevad
ja hangest sulab välja
et oleme ikka eland
nagu oma vanemate lapsed

samad vead samad head
ei midagi uut
mõnel ämbril on vaid
veidi kenam muster