Vahel öösel mure pureb

Väiksed lapsed,

väiksed mured,

suured lapsed

suured mured,

lastel lapsed

jälle mured

ja kui mure ikka pureb,

uni läinud süütad tuled,

töösse uputada mured

proovid keset pimedust...


Sulev Kuuskmäe ... proovid keset pimedust
mõne baari välisust !
Ainult mured , kus on lust
tahaks leida maandust !

Ei ma proovi miskit ust,

saan ma maandust

 sellest just,

kui on õhtul kadund jaks,

toimetusi tegemaks,

küll siis rõõmu

 oi sa raks,

kui mure pureb

 keset ööd

  jätkad rõõmsalt

õhtust tööd

ja kui pärast töökat ööd,

 ükskord avad silmad,

mõnusalt siis silmad,

 et öösel käinud külas

 töökad haldjad:

 kohv on kannus

, laud on kaetud.

Tänuga  võid päeva minna,

et said päeva ,

et said öö,

ja pures mure

 ära töö

Nii hea ja julge,

 on minna üle muru,

nii hea ja mõnus

 pole hirmu

et varbavahelt

vaataks vastu

mukikaki,

kui lähen

üle muru.

Ma olen hoidnud

seda muru,

et koer ei saaks

 seal käia,

teha oma asju,

 et saaksin lipata ,

ma paljajalu,

 murule ja teha ise

 oma asju,

riputada pesu,

seda korjata

või lihtsalt

 ringi tatsata

ja tunda,

 varvaste all

 muru…

Paugutamise aegu

Aasta viimasel kuul müüakse ilutulestikku, mõni  ei malda  vanaasta lõppu ära oodata, paugutab iga õhtu linna peal nii, et majad värisevad ja  akna klaasid tärisevad. FB s tekkis poleemika, et mis nad paugutavad, mina hakkasin vastama ja siis tekkisid read

Iga laps on ise moodi , 
nii ka nagu suured, 
mõned vaikselt
ingli moodi
kasvanud on suureks,

mõned aga niiet ilm,
täis on kisa prahti silm,
igal asjal aeg ja koht,
mõnel asjal vale koht,
nii siis püüan aru saada, 
et on mõnel suureks saada
vaja suure pauguga,
naabri seina auguga

kui mure on pool anna ära...

Monday, October 1, 2007

kui mure on pool anna ära

kes siis teise muret tahab
veeretan seda mure palli
ühest väravast teise

tõukan ära värava
taha
plaksutan käsi

sain nüüd lahti

mõtlesin kes mu muret tahtis
läks vist ära teisele poole lahte
istun maha

vaatan selja taha
jälle istub ta mu kukil

kui on mure

pool anna ära

kellele annan

kallile ei saa

kukub ta kaelast siis alla taas

veel suurema ja raskemana

kui enne oli

lähen välja

endast välja

toast välja

mure eest ära

välja

jooksuga üle välja

poen hulka

inimeste hulka

puude hulka

põõsaste hulka

siis ehk ei leia mure mind üles

kui hoian midagi süles

näputööd naistetööd meestetööd

mingit ööd

otsin ükskõik mis tööd

et mure ei leiaks mind üles

kui on mure 

pool anna ära

kellele anda ja kuhu

vana varese suhu?

las ta siis viib mu mure ära

lukku murest eest panna värav

on vaja ruttu jõuda

et ta ei jõuaks sõuda

minu õue

mu kallite põue

kui mure on
pool anna ära
kellele?

Kusagil kagus,

 metsade taga

on üks pisike kollane maja.

Sel elab üks

 üks memm,

kes kunagi ei praga,

 ta tatsab ringi

 oma mummulise köögis,

  on mummulised söögid

  ta söögitoas

mummulistes kaussides.

Seal mummulised pelmeenid,

 mummulises potis,

mummulistes tassides

 mõnus muhe tee.

Ta maiustusi jagab

oma  mummulisest põllest

ja mummulisi kooke

 ta pühapäeval teeb.

Hommikuti vara ,

see memm ei maga

Ta lendab ringi

 mööda maja.

Ta hele naer

 aga igal pool kajab

Oma mummulises köögis

keedab kohvi ,

kütab pliiti

 ja ta imelised söögid

on nõud täis triiki

 kui lapsed ärkavad.

Ja kui laste tuju on paha

 ja lapsed putru ei taha,

siis mummulises köögis

valmivad mummulised söögid

mis mummulises söögitoas

 lastel mokkamööda on.

Kui lapsed kord suured

 ja neid suured tuuled

 on viinud laia ilma

on meenutada mõnus,

et kusagil kagus,

oli  metsade taga

 väike kollane maja.

Sel elas üks memm,

 kes kunagi ei pragand

ja  tatsas ringi

 oma mummulises söögitoas

 ja mummulises köögis,

ta tegi aina süüa ja pätserdas savi

ta hääl oli hele ega polnud  vali…

Sügisnukrus?!

Ma ei tea, mis kurvaks mind teeb,

kas see, et igatsus haiget teeb,

või see, et sügis surub end õuele?!

Ma ei tea, mis kurvaks mind teeb,

 aga miski on, mis seda teeb,

et rõõmuga pole väga ühist teed.

Täitsa jõuga end sunnin tegema rõõmsaid asju,

küpsetan mõnusaid roogi

 ja vaatan telest rõõmustavaid asju,

sest ma ihkan rõõmu

ja kui miski mind nii kurvaks teeb,

püüan suruda kurbust välja oma teelt.

Igal

ühel on  oma tunded

 mõtted ja mured,

hingeigatsused ,

 kui virvatuled.

Kellelgi pole pistmist,

 teiste kannatuste

 ega tunnetega.

Hingesugulane   on

kui väljamõeldis

nagu romaanitegelane,

 justkui taas  lihtsalt

mingi ebamaine unelm

Keegi ei tunne teise valu,

ega näe teise hinge,

Kas sa pahandad või palud,

ei puuduta see kellegi hinge.

Igal ühel on endal

väga isiklikud asjad,

millega ei ole kellelgi teisel

 asja.