Sunday, April 14, 2019


Ootasin ma külla,
printsi valgel hobusel,
lubas täitsa tulla,
oma valgel hobusel.
Tegin rõõmsalt tule
oma kambri koldesse,
südikalt see põles,
söed jäid järgi koldesse.
Lossi trepi katsin
pehme valge vaibaga,
näksi laua katsin
kohvi, joogi toiduga.
Ootasin ma külla
printsi valgel hobusel,
lubas täitsa tulla
oma valgel hobusel
lõpuks kui ta tuli
oli kustund tuli,
väga kaua ootasin
printsi ma ju ootasin,
saabus hoopis vanamees
 suures hallis habemes,
roostest ruuge ruun  tal
seisis all väravas
palged  olid kurvad tal,
silmad polnud säramas.
Trepi vaip tal tegi
jala tallal haiget,
ajas  selle segi,
käitus nagu haige.
Näksid olid kuivand,
nagu ahjus tuli..

Sellest pole midagi
lõpuks ta ju tuli
ega mina isegi
printsess miski pole..
Et ta üldse tuli
 on ju väga tore
koos me koldes
süütame
 mõnusama tule
näksid annan koerale
sellest miskit pole
vaiba sõlmed silume,
et neid justkui poleks,
igast jamast käsikäes
läbi tulla tuleb
vanataat koos mooriga
elust läbi tuleb.
printsess oma printsile
ikkagi ju olen
mis sest et teistele
seda näha pole




No comments:

Post a Comment