üks suvine luulutus aastast 2012

Ma katsin aeda laua, tee laua.
Panin lauale lina
 ja toolidele katted,
 panin lauale kannu ja tassid.
 Ja kes naudib seda?
See on mu mustavalge kirju kass,
ta istub keset laualina
 ja kõrval on tal tass.
Saba ümber kannu
 vahib aplalt linde.
 Ma pole ise läinud
 sinna istuma ,
 sest õues veel jahe
 ja kaaslastki pole.
 Nii seisavadki,
mitu nädalat need tassid
 ja naudivadki kena kaetud lauda,
minu karvapallid kassid;) 

Meie majas elada on hea

Töötama siin keegi ei pea
Prahi viskad kuhu tahad
Kasvõi põrandale maha
Pliit see keedab maitsvat sööki
Külmkapp valmistab head jooki
Tuba soe ja hea on meel 
Mida ihkad kohe teed
Magad siis kui uni tuleb
Ja kui ärkad üles tuled
Toad on puhtad, valmis söögid ,
pudrud podisemas köögis
haldjad öösel külas käinud, 
sodiga koos ära läinud, 
lapsed rõõmsalt söömas- joomas,
segadust taas majja toomas.

Ma kirjutasin sulle kirja

ja kirjutasin kirja

palju sõnu, mõtteid,

tänu, muresid…

 kirjutasin pikalt lahti oma mõtteid,

kõike seda,  mis mind ammu puresid

mida ehk sa ei tea

 või pole küsinud

kirjutasin pika kirja

kõigest sellest

 mis on aastaid mõtteis püsinud

ja siis arhiveerisin ma kirja

sest ma  ei tea, kas seda kirja

paned heaks või paned pahaks

ja  ma seda üldsegi ei tahaks

pahandada sind , 

kui  loed mu kirja

loodan aga väga seda

et su vaimolend loebki kirja,

mis ma sulle kirjutasin

 ja ma seda kirja

 füüsiliselt ära saatma

üldsegi ei pea ;)

Läbi

Tihti tunneb ta

 ennast täitsa

Läbikukkununa

Läbikukkunud emana

Läbikukkunud naisena

Läbikukkunud sõbrana

Läbikukkunud õpetajana

Läbikukkunud käsitöölisena

Ta   ei tea

kus kohast

ta läbi kukub

Aga  tunneb ta

Et on  täitsa läbi

FB-s

Ene Rämmeld kirjutas: Systeem B..Pariisis..... Et talve lõbusalt vastu võtta kasvatan lillede asemel murulauku ja muud. söödavat ..

Mina siis vastasin:

Ka mina olin  äge põllunaine

kui olin noor ja ilus ja väge täis:

sai küntud, külvatud ja heina niidetud,

peenraid rohitud ja lambaid pügatud.

Ma nabast allapoole,

 enam täna ei kummardu,

nii suur on minu uhkus  praegu.

On küllalt oldud rakud pihus

põllul, aias heinamaal,

nüüd  minu rõdukastides

 saab kasvada nii sibul, till  kui petersell

nad kevadeti tõstan õue,

suve päikse- tuule paitada

 ja talveks tuppa sooja

ja kenaks akna kaunistuseks,

sealt võtan supile siis rohelist

ja tunnen mõnu värskest maitsest,

ka keset külma talve.

Olen andnud ,

andnud ja andnud
Tagasi ka vahel saanud,
aga enamasti ikka väga pole,
olen püüdnud ja pöörelnud,
kombineerinud ja konstrueerinud,
klappinud ja lappinud,
otsinud ja hüüdnud,
roninud ja roomanud,
palunud ja kerjanud,
ja ikka jälle andnud,
ja saanud vastu rooska,
enam ei jaksa
vingerdada,
vingerda nüüd ise,
mina olen ära…
eemal, küll kõrval, aga omaette,
ma vaatan , mida sa teed, aga kaugelt,
ma ei suuda olla enam su lähedal...


pilt pärit siit: http://suleke.blogspot.com/2008_04_01_archive.html

Eks teise silmas

 näed sa hästi pindu.

Oma silma palgist vaatad aga  mööda,

 Sul püüda aega pole teise hingelindu

Kui keegi vajab sinu abi,

Sa lendad tema murest  röömsalt mööda

A kui sul  endal midagi on vaja,

 siis oled hästi ägedasti  libe sell

siis leiad koheselt sa selle aja,

teed näo, et oled olemas sa iga kell,

kui kõik sul  korras,

 võid unistada vaid su abist.