ja kust ma tulen?
Olen tulnud
läbi keerulise
käänulise raja,
saand muhke ja lohke,
saand silutud
saand silutud
ja üles ässitatud,
maha surutud
ja üles upitatud.
Kust ma tulen,
ikka oma lapsepõlvest
ainsana armastatud,
hoitud ja hellitatud,
kurjustatud ja karistatud...
Käinud juba
üsna pika tee,
kaotanud vanemad,
kaotanud vanemad,
mitu kallimat ja sõpra.
Nad on ikka veel
mu kõrval ja kaasas,
mu armsates asjades,
mida kaasas kannan
ja mälestustes hoian.
Mälu vahel auklik on
siis neid avasid
täidavad
mu armas pianiino
ja raadio ja mõni pilt,
kallis riidekirst,
laud või tool.
Kust sa tuled
ja kes sa oled,
et mu lapsepõlve
tahad ära visata.
Sa oled mu noorusmaa
rüütel ja turvamees,
vahel karune,
vahel hell.
vahel hell.
Su hingamis
taktis ma talitan,
taktis ma talitan,
Su südamerütmis
ma sünnitan,
ma sünnitan,
me ühist elu
ja olemist.
ja olemist.
Ära viska ära
mu lapsepõlve,
siis lahustun ära
ja mind...
enam pole..
enam pole..
No comments:
Post a Comment