Lippan paljajalgselt
läbi mõnusa niiske
lehevaiba,
ta küsib ,
et kas olen hull,
jah olen
hullult õnnelik
lehed varvaste vahel
nii lahe on tunda
neid talla all
Lippan kiiresti tagasi
soojasse tuppa
ja nuuman silma
lehtede kirkusega
vahtides
neid aknast
veel viivu,
enne kui valgus
valgub järve taha,
sest päike on juba loojund..
No comments:
Post a Comment