Ootasin ma külla,

printsi valgel hobusel,

lubas täitsa tulla,

oma valgel hobusel.

Tegin rõõmsalt tule

oma kambri koldesse,

südikalt see põles,

söed jäid järgi koldesse.

Lossi trepi katsin

pehme valge vaibaga,

näksi laua katsin

kohvi, joogi toiduga.

Ootasin ma külla

printsi valgel hobusel,

lubas täitsa tulla

oma valgel hobusel

lõpuks kui ta tuli

oli kustund tuli,

väga kaua ootasin

printsi ma ju ootasin,

saabus hoopis vanamees

 suures hallis habemes,

roostest ruuge ruun  tal

seisis all väravas

palged  olid kurvad tal,

silmad polnud säramas.

Trepi vaip tal tegi

jala tallal haiget,

ajas  selle segi,

käitus nagu haige.

Näksid olid kuivand,

nagu ahjus tuli..

Sellest pole midagi

lõpuks ta ju tuli

ega mina isegi

printsess miski pole..

Et ta üldse tuli

 on ju väga tore

koos me koldes

süütame

 mõnusama tule

näksid annan koerale

sellest miskit pole

vaiba sõlmed silume,

et neid justkui poleks,

igast jamast käsikäes

läbi tulla tuleb

vanataat koos mooriga

elust läbi tuleb.

printsess oma printsile

ikkagi ju olen

mis sest et teistele

seda näha pole