Kusagil kagus,

 metsade taga

on üks pisike kollane maja.

Sel elab üks

 üks memm,

kes kunagi ei praga,

 ta tatsab ringi

 oma mummulise köögis,

  on mummulised söögid

  ta söögitoas

mummulistes kaussides.

Seal mummulised pelmeenid,

 mummulises potis,

mummulistes tassides

 mõnus muhe tee.

Ta maiustusi jagab

oma  mummulisest põllest

ja mummulisi kooke

 ta pühapäeval teeb.

Hommikuti vara ,

see memm ei maga

Ta lendab ringi

 mööda maja.

Ta hele naer

 aga igal pool kajab

Oma mummulises köögis

keedab kohvi ,

kütab pliiti

 ja ta imelised söögid

on nõud täis triiki

 kui lapsed ärkavad.

Ja kui laste tuju on paha

 ja lapsed putru ei taha,

siis mummulises köögis

valmivad mummulised söögid

mis mummulises söögitoas

 lastel mokkamööda on.

Kui lapsed kord suured

 ja neid suured tuuled

 on viinud laia ilma

on meenutada mõnus,

et kusagil kagus,

oli  metsade taga

 väike kollane maja.

Sel elas üks memm,

 kes kunagi ei pragand

ja  tatsas ringi

 oma mummulises söögitoas

 ja mummulises köögis,

ta tegi aina süüa ja pätserdas savi

ta hääl oli hele ega polnud  vali…