Sunday, April 6, 2014

Seisan keset linna




bussipeatuses,
 oodates teadagi mida.
Päike paitab mu palgeid
ja tuul sasib
 juukseid mu  silmile
 ja vallatleb värviliste lilledega
 mu  pikal mustal mantlil .
Seisan seljakott seljas
Teine kõhu peal,
ühes käes kark
 ja teises toidukott.
Äkki silkab mu
juurde üks vanadaam,
patsutab mind
 mu kõhuseljakotile
 ja ütleb:
tere murueide tütreke!
Minu  imestunud  pilgu peale,
ta naeratab ja ütleb,
 et me ei tunne ,
aga ta tahtis,
mulle seda kõike öelda,
 sest ma olen,
 alati nii tore nagu olen.
Ütles  ja lippas ise edasi…
 Kevadesse sedasi.

No comments:

Post a Comment