Mu kallis ilus tark ja hea esiklapsuke muretses mu pärast, et kuidas mul läheb ja kas ma nõustajat oman, kes aitaks miind üle neist raskeist aegadest,
nii valmisid vastuseks talle need read
spontaanselt ja töötlemata
aga südamest nagu ikka;)
sa ütled mu kallike lapse raasuke
et mu read on siin kurvad ja sünged
sa ütled mu kallike lapse raasuke
et mu read on siin valusad ja kurjad
sa küsid, et kas ma endale abi olen otsinud
et kas ma kuidagi olen oma valu olen trotsinud
jah ikka mu lapse raasuke::
rõõmud rõkatan rinda
kurbuse riputan ridadesse
nii on kergem minna
kõiksusesse igavesse
nii ma iga päev hingan
igat päeva rõõmuga hindan...
hommikul tänan,
et jälle sain ärgata
õhtul tänan,
et päeval sain märgata
lume sära ja ilma kära....
ja et minna saab ära
muredest rõõmudest,
kurbusest, igatsusest
õhtul lõpuks
unede maale
kurbuse võin vaid panna maha siia
et seda mitte oma päevadesse viia,
et seda mitte teistele laotada,
et mitte oma päeva rõõmu kaotada
kurbuse ängi ja valu sisse
keelata oma kurbust ei saa
et ta iga päev tuleb ja on taas minuga
panen siis oma valud kõik maha siia
et kergem oleks siis edasi minna
edasi minna oma käänulist teed
mille kurvide vahel on silma veed
mille kurvide vahel on palju päikest
mõnes hetkes on isegi naudingut väikest
panen oma valud kõik maha siia,
et edasi minna mulle antud teed
mille kurvide vahel ka on palju rõõmu
millest võin võtta iga päev suure sõõmu
lapsselapse kallidest tohutut jõudu saan
sõprade kallidest kannatlikkust saan
tuttava tunnustusest jõudu saan
lapsega vestlustest uut tarkust saan...
nii ma sis lähen oma käänulist teed,
kord mäest üles, kord allaviivat teed
hommikul juba laulan hinge helisema
vaimu vaprusest vastu vabisema,
naeru kurku kurisema
leinavat mind näevad vaid need read siin ja seinad,
mille vahele vahel ma peidan end
leinavat aega ongi tunda vaja,
et hiljem paremini tunda end
No comments:
Post a Comment