Sa murdsid täna

 mu südame,

murdsid teda

 pikalt ja pidevalt,

valetades ja vassides,

keerutades ja hämades,

sa tegelesid

sellega juba ammu

Aga täna käis
 viimane raks...

Ja parandada seda

 ma ei tea,
kas enam saab

Ja kas sa tahadki

Sa murdsid
 täna lõpuks

mu südame, 

tegid haiget

 mu hingelinnule,

murdsid ta kaunid tiivad

 ja riputasid ta pulgale,

kus ees juba väetid

 ja armetud,

hingetud mõistuseta

 loomad.

Ma ei taha rippuda seal

pulgal...

Kuigi ennast ei taha

 ma pidada
 teisteks paremaks

Aga mu hingelind

sai haiget

ja  süda purunes

kildudeks.
Ja tundub,
et sul ongi ükskõik,
 mis minu südamega on

Pilt pärit siit

http://suleke.blogspot.com.ee/2008/06/katkise-tiivaga-ingel.html

Elan linnas,

 kus peaaegu,

 et igaüks

sunnib katkestama

 ära oma naba,

 et ta aed

 näeks välja

 naabrist parem.

Minu uhkus aga on

 nii suur,

 et ma ei talu

kummarduda

allapoole oma naba.

Mulle tegelikult

 meeldib väga

rohelus ja lilleilu

ja olen lasknud

ennast lasta meelitada

rohenäppude liigasse.

Kasvuhoone taimed

riputan ma

 lillekastidega  maja

seintele.

Aga lillepeenar on ju maas,

kuhu minu näpud

 ulatada kuidagi ei taha.

Lasin sõbral

 ennast ahvatleda

 lillesibulaid talt omama,

 olin toonud

oma koju

uue elu

nende idudega

 juba sügisel.

Nii ma olen ukerdanud,

 lillepeenras

juba sügisest,

 kord käpuli,

 kord külili

 kord istuli..

Olen talund pilke

häid ja pahatahtlikke,

möödakäijailt,

 möödaveerejailt.

Olen kannatanud

 kommentaare mürgiseid…

Mõned õied

 juba tänavad

mind nende  ponnistuste eest,

 mõned idud

 rohetavad peenras

mõnusalt